Age: Jah, sa alustad.

Jaak: Mis läks õigesti? Näha oli, et tudengid tegid kõik ilusti kaasa. Keegi ei ”pussutanud”.
See oli väga positiivne. Kogu osalus, kõik oli ilmselt piisavalt haarav, oli huvipakkuv ja näha oli, et kirjutasid hästi kaasa. Noogutasid kaasa ja näha oli, et hammasrattad siin kupli all liiguvad. Selles mõttes kvaliteet oli hea.

Mis mul valesti läks, oli see, et ma ei harjutanud piisavalt. Ma oleks arvanud, et lahingureeglid lähevad kehvemini kui võitjate mõtteviisi osa, aga võitjate mõtteviisiga oli hoopis vastupidi. Et lahingureeglite puhul tundus, et läks nagu hästi aga võitjate mõteviis – ma ei jooksnud otsustaselt kinni, aga mul jäid olulised asjad rääkimata. Lappes oli ühesõnaga. Siis aeg ja see struktuur, et kui palju iga asja jooks on, pidi pidevalt vaatama siit [osutab seinal olevale kellale], et tegelikult võiks olla kuskil välja kirjutatud. Et oleks kogu aeg ülevaade olemas või endale meelde jätta, et okei, esimene pool tundi on see, siis tuleb see, siis tuleb see, siis tuleb see.

Ja mille osas paremini teha ongi see, et prioriseerida seda, et harjutada rohkem. Sest ma autos põhimõtteliselt, tegelesin selle slideshow‘ga alles. Lasin nii-öelda vana rasva pealt. Täna nagu vedas välja, aga saab palju paremini teha. Ehk siis vähemalt kaks-kolm päeva enne ma võtan endale konkreetselt selle aja – vahet ei ole, mis muud kohustused on, ma võtan selle aja, et läbi harjutada kas või kaks-kolm korda. Ja slideshow enne valmis teha, mitte siia sõites, vaid ikkagi vaadata üle, et oleks paar päeva enne valmis.

Teet: Hästi ja õigesti läks see, et tegelikult grupid mõtlesid kaasa, tegid ja mul tundus, et see sõnum jõudis nendeni ka ikkagi nagu üsna selgelt, sest küsimusi jooksvalt ei tulnud ja nad kuidagi suutsid selle kõigega pihta hakata. Ja mis tegelikult veel läks hästi oli see, et kui mul mingid asjad ununesid, siis Age eriti ja Jaak ka – te mõlemad käisite ja andsite mulle mingisuguseid mõtteid või aitasite kella jälgida või, et palju aega on läinud ja ütlesite, et ”proovi teha nii” ja ma olin väga tänulik sellest, et te tegite seda, aitasite kaasa mõelda. Ja selgelt see soovitus, mis Age andis, et tee vahepeal tagasilugemist nendega. Et rõhutada seda või saada see kätte, et nad on üks meeskond, pani neid kohe kuidagi teistmoodi mõtlema ja teistmoodi lahendust mõtlema. Seda oli kihvt näha, et see juhtus. Ja see mõtteprotsess, mis selle õpilase peas toimus või kuidas ta seda väljendas, et seda oli kihvt näha.

Mis läks valesti on see, et ma… kuna ma esmaspäeval seda tegin, siis ma mõtlesin, et oma inimeste ees olen ma seda just teinud, et küll ta tuleb siin ka hästi välja. Ja… Eks siis ma lasin egol ennast sõidutada selles situatsioonis ja mõtlesin, et see on kõik timm ja ma ei mõelnud isegi seda tegelikult läbi. Et ma võiksin Jaagule need slaidid saata, mis ma olen valmis teinud ja nii edasi. Et kuidagi… selle viimase koosolekuga, mis meil oli oma vahel – mõtlesime, et nüüd on kõik mõnus ja sealt ma lõikasin ennast sellest teemast välja ja jäin seda koolivärki ootama ja lihtsalt peab kohale tulema. Ja tegelikult ma väga sügavalt ei mõelnud sellele, et kuidas olla kõige parem versioon siin nende noorte ees.

Ja mida ma teen teine kord paremini, on see, et ma kindlasti mõtlen kõik detailid läbi,
mis võiks ees olla. Ja ma ei mõtle ainult oma detailide peale, vaid et ma mõtlen tegelikult, kuidas see terve kava võiks olla. Sama ma tegin ju just seda harjutust oma osakonnaga, aga ma nägin, et see mäng ei võtnud tund aega aega, aga ma ei vaadanud kava üle ja ma ei öelnud teile, et ”kuulge, et me planeerisime mänguks tund aega, et teeks veidi vähem.” Et jah. Mis ma paremini teen on see, et järgmine kord ma muretsen kogu kava eest ja analüüsin selle veel läbi ja teen ka ettepanekuid, et me vaataks näiteks koos slaidid läbi, arutaks läbi, millal me mida räägime, kuidas me räägime. Et jah, nii ongi.

Age: Mis läks õigesti? Minu meelest meie meeskonnatöö toimis väga hästi. Mina tundsin küll seda, et toetust. Kui muud ei olnud, siis vähemalt silma vaade ja noogutus, mis hästi palju andis sellist jõudu juurde. Jaaku tunnustan sellest, et tegelikult võitjate mõtteviisi
alguses ei olnud meil plaanis teha, aga ajalises mõttes sa võtsid selle vastutuse, et ”ma teen ära” ja väga hästi tegid. Teet, sinu puhul, ma hindan seda, et sa suutsid seda ”mesilaspere” ikkagi kogu aeg fokusseerida, neile selgeid ülesandeid anda, et see on päris keeruline. Noh – kui sa annad, nagu lased vabaks, et siis tagasi tõmmata seda tähelepanu, et see oli.. see oli väga äge. Ja hästi läks ka see, et kui ma käisin siin õpetajaga seda parkimissüsteemi vaatamas, siis õpetaja oli ülirahul. Ta oli väga õnnelik. Ma sain kallistuse selle eest, et me olime nii ägedad koolitajad, et ma pärast siis annan teile ka selle edasi.

Mis läks halvasti? Või mida saaks teine kord paremini teha? Ma tegelikult tundsin seda, et mida Jaakki välja tõi, et tegelikult ma ajaga plaanist ei teadnud mitte midagi. Ma isegi ei võtnud seda slaidi lahti, et üle vaadata, et see on minu, võib-olla, see kogemus, et ma ei ole meeskonnana koolitusi teinud varem, või niimoodi kambas. Ma olen teinud alati üksinda ja üksinda on jube hea ”lasta” oma ajagraafikus täpselt. Aga meeskonnana on siis see, et ma pean ennast rohkem fokusseerima sellele, et kuidas me seda aega planeerime. Teet, sa tegelikult tõid ka selle sama asja välja. Et see pool on, mis saaks järgmine kord paremini olla ning ma arvan, et ka see, et mõtestada läbi, kuidas ma saan teid toetada näiteks paremini. Tõesti alguses oli see, et Jaak hakkas hästi intensiivselt tegema ja siis ma mingi hetk mõtlesin, et kuidas ma saaks
toetada, et sa hingaksid sisse ja hingaksid välja korra.

Jaak: Ja mida sa mõtled selle all teisiti?

Age: No alguses sul oli väike närv sees.

Jaak: Jah, jah.

Age: Ja kuidas mina saaks toetada sind, et sa tegelikult läheksid oma elementi ja teeksid rahulikult. See on see mõte, et võib-olla arutada teiega ennem läbi, et kui tekivad mingid olukorrad, kuidas siis mina saaks toetada teid paremini ja et ma… Ja, et jah, seda rolli.

Ning mida ma siis teen? Ongi see, et ma ikkagi võtan asja lahti enne. Mul oli täna hommikul selleks aega, ma seda ei teinud. Võtan lahti, korra viin ennast 100% sellesse teemasse uuesti sisse ja siis küsin, nüüd, kui me järgmist korda hakkame ette valmistama, et kuidas saab mingites olukordades siis toetada teid paremini. Küsin küsimusi – seda, mida ma kõige paremini oskan.

Jaak: Ma teen nüüd sellele debriifile otsa uue debriifi.

[kõik naeravad]

Jaak: Meil läks õigesti see, et me oleme ausad teineteise vastu, räägime asjadest nii nagu on. Ja mis mul läks valesti eelmise debriifiga – kehvasti oli see, et ma ei kiitnud teid mitte kumbagi. Keskendusin ainult iseendale, sest et sa [vaatab Age poole] tegelikult olid mulle väga toeks.

See, kui me sõitsime siia ja ma seda slaidi kokku panin, ja sa kommenteerisid – andsid sisendit ja peegeldasid, see kõik oli tegelikult väga suureks abiks. Ja tänu sellele oli võib-olla siis alguses, ma ei tea, mõned minutid või mis iganes aeg, ma nii öelda kohanesin. Kui sa ei oleks mind toetanud, siis oleks aeg kindlasti pikem olnud. Ja mis puudutab seda siis, et mis sa selles olukorras teha saaksid? Ega väga ei saagi teha midagi selles mõttes, et see on minu enda ettevalmistus. Et lihtsalt see omasse elementi, nagu minemine, et see võtab natukene aega. Ja Teet, pean kordama Age sõnu. See, kuidas sa ohjasid kogu seda seltskonda, et see oli nagu väga on point. Ja see kommentaar, mis lõpus tuli, et kolm aastat tagasi nad sai nö ‘’trauma’’ sellest, et mingi ”militaarvärk”, olenemata sellest olid sa siiski konkreetne, aga see nagu ei häirinud, läksid sellega ilusti kaasa. Kellelegi, ei tekitanud see probleemi, et ilmselt see, positiivsus ja vibe on sul taga. Oli kuidagi piisavalt pehme, et see nagu ei häirinud neid.

Teet: Tasakaalust rääkides, ma arvan, et see ka tasakaalustas, et teie vibe oli täiesti teine, et kui mina olingi see, kes võib-olla hõikas ja toimetas ja tegutses, et teie tasakaalustasite selle juba ära ja sellepärast tekkis ka see tunne, et see ei olnud kuidagi selline ‘’käsen-poon-lasen’’.

Jaak: Ja siis, mis ma teen teistmoodi, on see, et ma esitan endale selle küsimuse.

Mul on isegi keeruline formuleerida seda.

Mida minu meeskonnakaaslased tegid hästi? Mis mulle meeldis, mida ma tahaksin endas rohkem näha?