Töötamine Combat Ready meeskonnas
juuni 3, 2023Kuidas teha aasta kokkuvõtteid?
detsember 19, 2023Kes on Sille Combat Ready tiimist?
Nägin ilmavalgust üle 35 aasta tagasi ühel külmal sügishommikul. Olen pärit väikesest Kesk-Eesti külakesest ja väga rahul oma lapsepõlvega. Sargvere oli toona justkui suur perekond – kõik noored pered kolisid sinna, ajasid aktiivselt “kultuuriasja” ja kõik lapsed olid hoitud.
Väikeses lasteaias ja koolis oli väga lihtne silma paista. Laulsin, tantsisin, näitlesin, joonistasin ja kirjutasin nii palju kui mäletan. Õppimine oli mulle lihtne ja ainukesi pingutusi valmistas mulle kehaline kasvatus. Keegi ei suutnud mulle selgeks teha, miks rahvastepallis teiste inimeste pihta viskamine kuidagi vajalik on 😀
Keskkooli läksin Paidesse ja suurde kooli üleminek oli mulle raske. Muutusin elavast ja julgest tüdrukust suhteliselt ärevaks ja kartlikuks teismeliseks, kes ei julgenud enam isegi õpetajale vastata, kuigi olin 100% kindel, et tean õiget vastust. Kuna muusika ja laulmine on mul aga kogu aeg hinges olnud, võtsin 12ndas klassis julguse kokku ja osalesin kooli lauluvõistlusel. Viimase hetkeni arvasin, et ma ei lähe kohale, kuid eneseületuse tasuks sain endalegi üllatuseks publiku lemmiku tiitli! Nii algas vaikselt minu eneseleidmise teekond, et miks küll sellest elavast tüdrukust nii kartlik teismeline sai.
Pärast keskkooli ei osanud ma eriala valida ja läksin hoopis Inglismaale hotelli tööle ja ka hiljem töötasin teeninduses. Seejärel viis tee mind Tallinna Polütehnikumi, kus õppisin trüki ettevalmistuse eriala – ja seda sellepärast, et olin isa eeskujul keskkooli ajal Photoshopis rohelise auto siniseks ja enda silmad emolikult mustaks töödelnud.
Hakkasin vaikselt jalga kontoritöö ukse vahele saama ning mõtlesin, et pean veel mingi hariduse saama ja otsustasin astuda tollasesse IT kolledžisse, et õppida tarkvara arendajaks. Veebikeeled pakkusid mingil müstilisel põhjusel väga palju huvi – lahe oli vaadata, et ühe segase sõnade ja kirjavahemärkide jada tõttu tekkis punane kast, mis nüüd liikus kahe piksli võrra paremale poole 😀 Küll aga, nagu tollele ajale (2010) kohane, otsustasime sõbrannadega minna Austraaliasse suuri rahasid teenima. Pole vaja imestada, et akadeemilisele puhkusele pandud kooli ma ära ei lõpetanudki.
Olin aga millegipärast otsustanud, et ülikoolikraad on mul vaja kätte saada, ning kuna grammatika sai mulle tänu 11nda klassi aegsele armastusele väga südamelähedaseks, võtsin ette tee Tallinna ülikooli referent-toimetaja erialale, mille ka rõõmsalt 2016. aastal lõpetasin.
Kuna olin ülikooli ajal juba aktiivsemalt ka turunduse ja disaini valdkonnas tegutsemas, otsustasin 2015. aastal hakata vabakutseliseks – teadmata, mida see endast kujutab ning kas mul üldse homme kliente ja söögiraha on. Aga näed, kui üle ei mõtle ja ei tea, mis kehvasti võib minna, saavutad teinekord rohkemgi! 😉
Samal ajal sattusin tihedasse koostöösse tervise, treeningu ja fitnessi valdkondades, mis mind siiani maha ei ole jätnud. Alustasin tervise- ja trenniblogi kirjutamisega. Õppisin toitumist ja treenimise põhitõdesid. Korraldasin seminare, konverentse, tegin toitumis- ja treeningnõustamist, küljendasin raamatuid ja trenniajakirju, tegin pikalt koostööd seedeensüümide maailmas (kunagised jälgijad teavad mind Brena nime all). Sealhulgas viis mind tee ka Combat Ready praeguse turundusjuhi Kadrianiga kokku, kes mu käest toona toitumisnõustamist küsis. Aja jooksul said meist head sõbrannad.
Praeguseks pea aasta tagasi oli see hetk, kui Kadrian mind “mingitele sõjapoistele” turundusdisaini tegema kutsus. Ma ise ka alguses ei saanud aru, kuhu ma end segasin, kuid praeguseks olen ülimalt õnnelik, et seda tegin. Alustasin disaineri ja osaliselt sotsiaalmeedia turundajana. Aasta hiljem juhin projekte ja vastutan visuaalse identiteedi eest – tegevused, millest ma noorena poleks osanud unistadagi. Saan rakendada pea kõiki oskusi, mida oma kooli- ja eluteel õppinud olen, ja enamgi veel!
Mind võib ühel hetkel näha Facebookis harjumustest rääkimas ja teisel hetkel omaette veebiakadeemia kallal nokitsemas. Kolmandal hetkel töötlen mingit videot ja meisterdan piltpostitust ja siis vahelduseks panen kuskile hoopis komasid. Ja see pole veel kõik! Aga … sellest kuuled juba tulevikus! 😉
Olen elu jooksul paljusid asju alustanud ja nii mõnegi kiiresti pooleli jätnud. Combat Ready on aga koht, milleta ma hetkel oma elu ette ei kujutakski. Põhimõtted, mida koolitustel õpetame, on nii elulised ja kasutatavad iga inimese jaoks. Minu jaoks käivad siin eneseareng ja töö käsikäes – ausalt öeldes ei teegi neil vahel enam vahet.
Ülimalt hea meel on töötada kohas, kus inimesed annavad oma parima, et elada selle järgi, mida nad õpetavad. Koht, kus kõigi arvamusel on oma koht ja ruum. Inimesed, kes sinu arengut toetavad ja kus on võimalus teha seda, kus sina kõige paremini särad. Ja ma ei ütle, et meil keerulisi päevi ja hetki ei ole – oh, ei! Küll ja veel! Aga selles see lõbu seisnebki! Oluline on, et su ümber on inimesed, kellega need keerulised hetked läbi elada ja fööniksina tuhast tõusta! 😉
Autor: Sille Martma (Sillerdav)