5 juhtimise põhimõtet, mida erioperatsioonide üksustelt õppida

1. Igaüks tahab kaasa rääkida, kuidas ta sureb

Juhtimise teooriates räägitakse palju sellest, et kõik peavad aru saama, mis on meie tegevuse laiem eesmärk. Kaitseväes nimetatakse seda ülema kavatsuseks ning sarnaselt räägitakse ka kõrgema üksuse eesmärkidest. Põhjendus on lihtne: kui ma saan aru, mida me tahame suures pildis saavutada, siis saan enda rollipõhiselt paremini kaasa mõelda, mida mina saan võidu saavutamiseks rohkem teha. 

Samas on oluline, et meeskonnaliikmed mitte ainult ei saaks aru suuremast eesmärgist, vaid saaksid ka selle saavutamiseks tehtava plaani tegemisse panustada. Tundub ju loogiline, et kui ma olen enda eriala ekspert, siis minult ka küsitakse sisendit, mida ja kuidas kõige parem teha oleks? Paraku näeme ikka tihti koosolekuid, kus juht tuleb ja räägib, mida, mis ajaks ja kuidas me tegema hakkame. 

Loomulikult tahetakse sellega head ehk juht tahab, et kõik saaksid kohe tööle hakata ning mitte aega raisata ühistele aruteludele. Samas piisab isegi paarist küsimusest ning meeskonna arvamuse arvestamisest, et nad juba tunneksid, et plaan on natuke rohkem nende oma. Mida rohkem projekti alguses meeskonda kaasata, seda rohkem nad usuvad ja ka saavad aru, mida nad tegema hakkavad. Vastupidises olukorras hakkab juht enda plaani peale surudes seda esmalt meeskonnale „müüma“ ehk selgitama. Lisaks tekitame nii olukorra, kus iga muutuse korral tullakse juhilt nõu küsima, sest ei teata, miks just selline tegevuskava valiti. 

Sedasi võib mõni lisatund projekti alguses, mida kasutasime aruteludeks, hoida kokku päevi hilisemates etappides. Kõige olulisem on see, et plaan saab meeskonna omaks ning nii tahavad nad ka tõestada, et neil oli õigus ning panustavad n-ö 110%, et see olekski edukas. Palju lihtsam on pärast öelda „See oli juhi plaan ja ma teadsin algusest peale, et see ei tööta“ kui „Mina planeerisin valesti“ või „Mina ei suutnud enda plaani ellu viia“. Loodetavasti ei ole teie valdkonnas inimeste elud pidevalt ohus, aga sellegi poolest tahab igaüks kaasa rääkida, kuidas ja mida nad teevad. Andke neile selleks võimalus!

2. Parem hea plaan kohe kui ideaalne plaan järgmine nädal

Ka see põhimõte on aastakümneid või isegi aastasadu vana ning põhilise kuulsuse on ilmselt läbi USA kindralite ja presidentide saavutanud. Pean siiski oluliseks välja tuua, miks see igas valdkonnas tähtis ning kasutatav on.  

Lahinguväljal on kõik justkui selge: mul ei ole mõtet liiga palju planeerida, sest tegutseme mõtleva, kohaneva ning mitte kunagi 100% etteaimatava vastase vastu. Ka teisel pool on inimene, kes tahab võita ning ta teeb kõik selleks, et meid üle kavaldada. Plaanid aga teeme tihti vana või puuduliku info põhjal ning olukord võib muutuda juba enne kui lahing päriselt algab. Seega eelistame pigem lihtsaid ning paindlikke plaane kui liigset keerukust, mida on raske kohandada uutele olukordadele. 

Täpselt samamoodi ei tea me tegelikult ka tsiviilmaailmas lõpuni, mida teevad meie konkurendid, kuidas muutuvad klientide soovid või kuidas mõjutab meid järgmine poliitiline otsus. Ma ei ütle, et hakake tegutsema halbade ja poolikute plaanidega, aga ei ole mõtet ka taga ajada 100% lahendust. Isegi kui arvame, et suudame kõiki riske arvestada ning kõikvõimalikke stsenaariume ette näha, siis elul on meile alati üllatused varuks. Pigem hakake tegutsema hea lahendusega ning jätke endale rohkem paindlikkust. 

Öeldakse ju ka, et elevanti on lihtsam süüa väikeste tükkide kaupa. Ärge kartke teha väikseid otsuseid ning tegevuse käigus neid pidevalt uuesti ja uuesti teha. Usaldage enda meeskonda, kaasake oma inimesi ning hakake tegutsema 80% plaaniga. Üks juhtimise suurimaid väljakutseid ongi tasakaalu leidmine planeerimise ja tegutsemise vahel ning parima lahenduse leiate loomulikult läbi katsetamise.

3. Ditsipliin = vabadus

Tihti tundub, et ei ole hea teha asju liigsete reeglite ning korra järgi, sest see piirab meie vabadust. Paraku näitab kogemus erioperatsioonidest ning ka üldisemalt kaitseväest just vastupidist. Kui ma tahan olla enda tegevustes ning otsustes võimalikult vaba ja paindlik, pean ma kõiki igapäevaseid ja standardtegevusi võimalikult kindla süsteemi järgi tegema. Kuhu ma panen enda salved ja laskemoona? Kuidas me reageerime, kui vastane ründab meid ootamatult vasakult? Mida me teeme sattudes kaudtule rünnaku alla? Mida rohkem tegevusi muutub standardiks ja suudame neid distsiplineeritult ühiselt teha, seda vähem pean nende peale tulevikus mõtlema. Sedasi saan ma keskenduda uutele olukordadele ning päriselt saavutada keeruliste probleemide korral suurepäraseid tulemusi. 

See kehtib nii lahinguväljal, juhtimises kui ka ülejäänud elus. Kui ma tahan enda ajakasutuses vaba olla, siis pean tegema olulised asjad distsiplineeritult ning kindla süsteemi järgi ära, mitte kulutama seda ebaolulisele. Kui tahan enda finantsides vaba olla ja saavutada finantsvabadust siis pean distsiplineeritult raha kasutama ning tegelema investeerimisega. Täpselt nii on ka juhtimises – kui tahan, et koosolek/projekt/ettevõte õnnestuks, siis pean sellele määrama eesmärgi ning tegevuskava ning seda ka kõigile õigeaegselt kommunikeerima. 

Automatiseerige ja süstematiseerige kõik igapäevased tegevused, mis võimalik, et mitte nende peale aega raisata. Vastasel korral tegelete detailide kooskõlastamisega siis, kui teie kui juhi fookuses peaks olema hoopis uus arengusuund või kriitiline probleem süsteemis. Nagu ikka, on oluline tasakaalu leidmine, aga pigem soovitan siinkohal rohkem süstematiseerida kui algul vajalik tundub – te üllatute, kui palju rohkem tekib aega ja ressurssi päriselt olulisega tegelemiseks. 

4. Treeni nii, nagu sa võitled

Kaasan meeskonda plaanide tegemisse, hoian plaanid paindlikud ja pigem tegutsen kui planeerin üle ja olen võimalikult palju loonud standartseid tegevusi, aga kui tekivad kiired probleemid, siis on ikka kaos? Kui pean olema valmis reageerima keerulistele olukordadele, siis peab ka treening olema vähemalt sama raske. Kes meist tahaks minna kirurgi juurde, kes ütleb, et ma ei ole küll seda operatsiooni kunagi teinud, aga mul on siin Youtube video kõrval ning meditsiinikoolist ka mäletan midagi, küll kõik läheb hästi? Kas me ise valmistame ennast ette enda keerulisteks operatsioonideks või õpime töö käigus?

Kuulen selle punkti vastuseks ettevõtetega suheldes tihti, et meil ei ole küll aega midagi harjutada või läbi proovida. Tõesti, kaitseväes tundub see lihtne, sest valdav osa ajast just harjutamisega tegeletaksegi. Samas kui küsin, kas usute, et näiteks olulise kõne või läbirääkimiste harjutamine annaks parema tulemuse, siis kõik on nõus, et täpselt nii see on. Seega leidke endale aeg ja võimalused treenimiseks ning tekitage võimalikult sarnaseid olukordi, mis teil enda töö juures päriselt tekivad. 

Kui peate minema juhatuse ette enda projekti kaitsma, siis tehke seda kõigepealt enda meeskonna ees. Kui peate minema töötajaga keerulist vestlust pidama, siis tehke seda kõigepealt kolleegiga, keda usaldate. Sedasi saate tagasisidet ning lõpptulemuse tase paraneb kordades. Mida keerulisem on olukord, milleks peate valmistuma, seda olulisem on harjutamine. See ei sõltu teie juhtidest ning nende käitumisest, see sõltub puhtalt teist endast, et leiaksite võimaluse enda oskuste parandamiseks. Saage aru enda nõrkustest ja looge keskkond, kus saaksite neid kõige paremini arendada.

5. Suhtlemisoskusest ja suhetest sõltub kõik

Kõik varasemad punktid on juhtimise seisukohast olulised, aga lõpuks sõltub kõik teie suhetest enda meeskonna, koostööpartnerite, klientide ning kõigi teiste võtmeisikutega. See ei tähenda, et peaksite kõigiga sõbrad olema või n-ö pugema kellelegi. Peate suutma luua suhted, kus väärtustate teisi ning nende võite. Sedasi saab koos liikuda organisatsiooni võitude poole tunduvalt efektiivsemalt.

See on ülimalt oluline just juhi seisukohast, sest juht suunab suuresti ka teiste omavahelist käitumist näidates eeskuju. See, kuidas me igapäevaselt suhtleme ja käitume, peegeldab väga selgelt ka meie organisatsiooni kultuuri. Kas oleme toetavad ja inimlikud või võistlevad ning eesmärgile orienteeritud. Üks ei ole mustvalgelt hea ja teine halb ning jällegi on oluline tasakaal leida, sest kui te suhted unarusse jätat,e siis lähevad asjad väga kiiresti halvaks. 

Ei ole olemas halbu suhteid, on ainult halvad suhtlejad. Vahet ei ole, mis riigis või kellega me koostööd peame tegema, alati on võimalik ja ka oluline nendega hästi läbi saada. Selleks peame tihti esmalt enda ego alla suruma ja aktsepteerima, et teised teavad midagi, mida mina ei tea. Enamus konflikte ja arusaamatusi on just egode konfliktid, mis on välditavad. Peame lihtsalt aru saama, et minu tegevusest sõltub suhte tulemuslikkus ja võtma selles osas vastutuse.

Neid viite põhimõtet ja ka mitmeid teisi oleme kasutanud nii välisoperatsioonil Afganistani, igapäevases töös kaitseväes kui ka eraettevõtluses. Loomulikult jätkame nende kasutamist ka koolitajatena ning olen kindel, et need sobivad igasse valdkonda. Peame lihtsalt enda jaoks need lahti mõtestama ning leidma viise nende efektiivseks rakendamiseks. Juhtimine ongi üks suur erinevate põhimõtete kombineerimine ja tasakaalu leidmine äärmuste vahel.

Juhtige ja võitke!